korp! Vironia

Korp! Vironia Tallinna konvendihoone ajalugu

Uus 28 hoonete kompleksi aluse pinna algne kasutus

Uus tn. 28 krundi varasem ehituslugu ulatub 17. sajandi keskpaika. Just selleks ajaks, algselt vaid muldvalliga ja vallikraaviga kindlustatud linnamüür jäi hoogsa tulirelvastuse ning piiramistehnika arengu tõttu nõrgaks ning tingis kaitseehitiste radikaalse moderniseerimise. Kõik varem kasutusel olnud ehituslikud võtted: linnamüüri ning tornide kõrgemaks ehitamine jne. olid juba ammendatud. Selline kaitseehitiste „kriis“ põhjustas uut tüüpi fortifikatsioonirajatiste arengut: senistest suuremate ning tugevamate muldkindlustuste – bastionide ehitamist. (Üldiselt tähendab bastion kindluse kaitseehitist.) Selliseid moodsaid kaitserajatisi ehitati Tallinnas juba Liivi sõja alguses Toompea lõunakülje kaitseks (Kenkmaa, R., Vilbaste, G. Tallinna bastioonid ja haljasalad. Tln., 1965).

Rootsi valitsuse ülesandel, 1634. aastal koostatud Tallinna generaalplaanil – kindlustusvööndi projektil on koos teistega näidatud ka Väike-Rannavärava bastion. Bastion ehitati kohaliku gümnaasiumi matemaatika professori, linnaarsti ja apteekri, 1647. aastast linnainseneri ja kindlustustööde juhtataja Gebhard Himseliuse järelvalve all. Himseliuse poolt koostatud projekte käis Tallinnas 1652. aastal korrigeerimas ning kinnitamas Rootsi fortifikatsiooniasjanduse ülem Johan Wärnschöld. Seejärel ehitati Väike-Rannavärava ning Viru värava vahele kaks uut nn. hollandi süsteemi bastioni. Bastionid olid täisnurksed ning ilmselt väga lihtsa ehitusiseloomuga, kuna nende püstitamine „nõudis vähe kulu ja tööd“ (Kenkmaa, R., Vilbaste, G. Tallinna bastioonid ja haljasalad. Tln., 1965; Zobel, R. Tallinna keskaegsed kindlustused. Tln., 1980). Mõlemad nimetatud bastionid säilisid üldjoontes kuni Tallinna kindlustuslinnade nimestikust kustutamiseni, mis toimus peale Krimmi sõda 1857. aastal.

Koos teiste linna muldkindlustustega remonditi ning moderniseeriti aeg-ajalt ka Väike-Rannavärava bastioni. Juba Erik Dahlberg -- Rootsi kindral-kortermeister, fortifikatsiooni kontori ülem, kelle käsul tehti 1682. aastal Tallinna makett -- tunnistas G. Himseliuse poolt projekteeritud bastioni Suure-Rannavärava ja Viru värava vahel vananenuks ning kõlbmatuks. Linna selle külje kaitseks olid projekteeritud uued suured ajakohased bastionid. Need bastionid nimetati järgmiselt: Eestimaa, Liivimaa ja Karjala. Väike-Rannavärava asemele pidi tulema Liivimaa bastion. Selle ette projekteeriti Julichi ravelliin(kiilukujuline kaitsevall), mis oli mõeldud ehitada bastionitaguse uue kurtiini(bastionidevaheline vall) kaitseks ja see uusehitis oleks ulatunud otsaga merre. Uus bastionaalrinne vanalinna idaküljel taheti viia seniste kindlustuste vööndist täiesti eemale, vanad bastionid aga määrati likvideerimisele ja nende tasandamisest saadav maa-ala hoonestamisele.

Põhjasõja järel remonditi ning moderniseeriti aeg-ajalt koos teistega ka Väike-Rannavärava bastioni ja ühise süsteemiga seotud kõrvalasuvaid muldkindlustusi. 18. sajandi lõpul tugevdati iganenud kurtiine, ehitades uuekujulised vallilõigud peakraavile. 1791. aastal lõpetati pika siksakilise valli ehitamine, mille taga asetses sügav veega täidetud kraav.

Tallinna vanalinna demilitariseerimise perioodil 19. sajandi II poolel anti Sõjanõukogu otsusel muldkindlustuste maa-alad järk-järgult tsiviilvõimudele üle. Väike-Rannavärava muldkindlustuste kompleks demilitariseeriti 1867. aastal.

Hilisemal ajal bastioni vananenud kivikonstruktsioonid (eskarbid ja kontreskarbid ehk vallikraavi sise- ja välisküljed) lammutati, muldvallid ja kraavid tasandati. Kapitaalset hoonestust sellel alal ei ole tekkinud. Viimati, enne bastioni taastamist 1984-87. aastatel, kasutati seda territooriumi „Termin Autobaasi“ ühe autokolonni autoparklana.

Esimesed hooned

Uus tn. 28 hoonestus tekkis koos teiste Uue tänava hoonetega vallikraavi ja muldkindlustuste kaugemale paigutamise tulemusena vabanenud maa-alale. 17. sajandil ehitatud hooned olid puidust, nende detailne käsitlus puudub. 1797. aastast linnaplaanil on meid huvitava tänava külg veel hoonestamata. 1825. aastast Tallinna (Revali) Insenerkomando joonistel on kinnistu juba hoonestatud. Seega on sinna hoonestus tekkinud alles 1797. ja 1825. aasta vahel. Hoonete katusteplaan ja tänavaseinte joonised näitavad kinnistul nr 425 siseõuega hoonet, millega põhjapool külgneb vahetult teiste hoonete rida. Lõuna pool oli hoonestamata plats. Näidatud elamu on kahekorruseline, kelpkatusega, õuepoolsel küljel kahe aknaga mansardväljaehitis. (Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus; mansardväljaehitis mansardkatuse alune ehitis.)

Hilisemal perioodil on kinnistu suurenenud endise Väike-Rannavärava bastioni arvel, lisandunud on elamu õuepoolsele küljele väike nurgahoone (see ongi osa Uus 28-st, mis tänasel päeval on korp! Vironia omanduses ja kus tegutseb Tallinna konvent) ja pikk majandushoone (puutöökoda).

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiivis on säilinud 1922. aastast A. Merska puutööstuse töökoja ja väikeses majas korteri ümberehituse projekt. (Puutöökoda asus praeguse maja taguse parkimisplatsi alal.) Projektile kirjutas alla insener-arhitekt M. Kolk. Väikest ühekorruselist puitkatusega elamut on lühendatud põhjapoolsest otsast. Millal see hoone oli rajatud, ei ole teada. 1934. aastal tehti majaomaniku A. Merska taotlusel hoovipealse kivimaja pealeehitus. Selle ümberehitusprojekti autoriks oli diplomeeritud insener-arhitekt Edgar Kuusik. (Olgu siinkohal mainitud, et Kuusik kuulus ka korporatsioon Vironia ridadesse ning temast lühidalt edaspidi.) Projekti järgi lisandusid teine korrus ja teine sissepääs. Hoone nähti ette „Estotekstiili“ bareti ja kudumise tööstuseks mõlemal korrusel. Hoone fassaadidel on tellistest astmeliselt hambuline räästakarniis. Teise korruse akende vahel on dateeringuga kivi „1928“, mille seost konkreetse hoonega ei ole siiamaani määratud (Tallinn, Uus t 28. Arhitektuuri-ajaloolised eritingimused. AS Vana Tallinn, koostas J. Saron. Tln., 1995. Käsikiri Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiivis).

Kinnistu peahoones on tehtud ümberehitusi juba 19. sajandi teisel poolel, kuid täpselt mis aastal, ei ole teada. 1920-30. aastatel oli hoone Uue tänava peafassaadil terviklik juugendstiilis kujundus, sealhulgas ka välisuks, mis püsis kuni 1977. aasta ümberehituseni. 1977. aastal muudeti hoone Vanalinna Elamute Ekspluatatsiooni Valitsuse administratiivhooneks.

1984-87. aastatel Tallinna Vanalinna Ekspluatatsiooni Valitsuse admin- ja tootmishoonete väljaehitamisel osa kompleksist (laod, töökojad jm) paigaldati endise Väike-Rannavärava bastioni kohale, järgides selle omaaegset kuju ja suurust (K. Rõõmus, 1979-84.a).

Uus tn. 28 hoone viimase kohandamise raames likvideeriti katusel õuepoolne mansardväljaehitis, tänavapoolsel katuseosal kaks ümaruuki asendati nelja neljakandilise uugiga, stiilne välisuks asendati stiililt sobimatu hariliku tahveluksega. (Uuk on väike väljaehitis katusekorruse akna jaoks.) Tehti põhjalik siseremont, mille raames muudeti siseplaneeringut.

Uus 28 1990ndate aastate maareformist tänapäevani

1994. aastal tagastati kinnistu nr 425 hooned Helvi Merskale (Tallinna Linnavalitsuse korraldus 14. jaanuarist 1994). 2002. aastal seisid kinnistu nr 425 hooned tühjana. Hoone omanikuks oli AS Omakodumaja. 2005. aastal sai valmis maja revoveerimisprojekt, mille järgi taastati maja oma ajastu stiilis. 2007. aastal ostis korporatsioon Vironia kinnisvarabüroo Ober-Haus vahendusel Uus 28 hoovipealse kivist nurgamaja, mis oli jagatud kaheks korteriks. Peahoone on samuti korteritest koosnev, samuti on esimesel korrusel ka kaks äripinda. Tänase seisuga on Uus 28 peahoones veel müüa üks kahetoaline korter (ca 60 m2) maja neljandal korrusel; hinnaks 3,5 miljonit krooni.

2008. aasta suvest sügiseni toimusid ulatuslikud ümberehitustööd konvendi esimesel ja teisel korrusel. Peatöövõtjaks oli REF Ehitustööd OÜ, mille juhataja on vil! Meelis Rull (c. 2003/I). Esimesel korrusel suurendati vapisaali pindala san-sõlme arvelt. Trepialusesse ehitati tualett ka esimese korruse tarvis. Anti praegune väljanägemine vilistlastoale. Teisele korrusel ehitati endise vilistlastoa asemele korralikku köögitehnikat sisaldav köök.


Lühiülevaade Tallinna C!Q! ajaloost pärineb väljavõttena reb! Kristjan Oinuse (c! 2008/I) rebasreferaadist