korp! Vironia

Vil! Edgar Johan Kuusik, c 1906/II

Vil! Edgar Johan Kuusik (c. 1906/II) oli silmapaistev arhitekt, mööblikujundaja, arhitektuuriteoreetik ning pedagoog. Pika elu- ja loometee jooksul andis Edgar Kuusik suure panuse Eesti rahvusliku arhitektuuri alusbaasi loomisele ning arendamisele nii organisatsioonilises, teoreetilises kui ka materiaalses plaanis - oma ehitistega. Koos 1920. - 1930. aastatel tegutsenud andekate ja ettevõtlike kolleegidega andis ta põhisuunad Eesti ehituskunsti arenguks.

E. J. Kuusik sündis 22. veebruaril 1888. a. Pikajärve mõisas Võrumaal mõisavalitseja pojana. Õppis Anna Arteli erakoolis Märjamaal, keskhariduse sai 1906. a. Tartu Reaalkoolis. Arhitektikutse omandas E. J. Kuusik 1906 - 1914 Riia Polütehnikumis. 1907. a.  kevadsemestril astus Kuusik ka Vironiasse. Vabadussõjas teenis Kuusik ratsarügemendi kuulipildurrühmas.

1920 - 1922 töötas ta Teedeministeeriumi Ehitusvalitsuses juhataja abina. 1920. aastate teisel poolel tegutses E. J. Kuusik eelkõige interjööri- ja mööblikujunduse alal (näiteks Tartu Üliõpilaste Selts, 1925). Historitsistliku tunnetusega teostati ka korp! Vironia hoone mööbel Tartus (1926). Vil! Kuusiku poolt tehtust on ilmselt esimesena silma hakkavaks detailiks maja paraaduks. Kuusiku poolt oli projekteeritud ka majas asuv trepikoda.

Teema, mis jätkuvalt läbis Kuusiku loomingut, oli monumendid. Siinkohal on kindlasti äramärkimist vääriv Vabadussõjas langenute mälestusmärk Tallinna Sõjaväekalmistul (1928).

1931. a. Kuusik abiellus. 1934. a. sündis tütar Livia.

1941 - 1944 töötas Kuusik Ehitusvalitsuses arhitektina. 1944. a. kutsuti ta dekaaniks ja ruumikujunduse eriala õppejõuks Tallinna Riiklikusse Tarbekunsti Instituuti. 1946. a. nimetati Kuusik professoriks. Professor Kuusikut tunti kui erudeeritud ja energilist õppejõudu, kes oli hästi kursis kunsti ja arhitektuuri arenguga maailmas ning oskas oma laialdasi teadmisi edasi anda õpilastele, neid tööle ja loomingule innustades. Süüdistatuna kodanlikus natsionalismis vallandati ta 1950. a. septembris dekaani ja kateedrijuhataja kohalt. Tal lubati siiski poole kohaga jätkata tööd arhitektuurikateedris. Enne seda oli Kuusik välja heidetud ka Arhitektide Liidust.

Vil! Kuusik suri 3. augustil 1974. a. oma 86. eluaastal. Ta on sängitatud Tallinna Metsakalmistule. Mõni aasta enne surma omistati talle teenelise arhitekti aunimetus. Pika eluteega oli professor E. J. Kuusik sillaks erinevatele ajastutele. Tugeva arhitektina ja erudeeritud inimesena, kes piiritult armastas oma elukutset, oli E. J. Kuusik üliõpilastele maailma-arhitekti võrdkujuks.